raamatud
Raamatuadvendikalender

Raamatuadvendikalender

EMA 2.0 kontol ja mu argielus ei ole kunagi puudust raamatutest, mida lugeda või sirvida. Seega oli kuidagi loomulik, et jätkan sellega ka jõulude eel ning teen teoks oma pikaaegse unistuse – valmistan lastele ette advendikalendri raamatutest. Olen selle kohta inspireerivaid jagamisi näinud Eveli, Musta Kana ning Muretu lapsepõlve kontol leitavate #raamatuadvendikalendri postituste vahendusel juba mitme aasta vältel, kuid polnud varem söandanud seda ette võtta.

Ühel laupäevasel päeval, kui saabus aga teade mind Keskraamatukogus ootava teose saadavuse kohta, sirvisin läbi kõik samanimelise teematrelli postitused ning trükkisin sümpaatsed teosed raamatukogu laenutusregistrisse Esterisse sisse. Mitmed teosed olid välja laenutatud, kuid sellest hoolimata õnnestus mul kokku koguda 34 teost, mille põhjal advendikalender kokku panna. Tegin korraliku nimekirja ning edastasin selle palve kontaktivabaks üleandmiseks raamatukogu lasteosakonnale.

Pärast tunnikest ootamist laekus mulle juba vastus, et kolme raamatut pole ning raamatukogul on laenutuste osas ka 30 teose laenutamise piir ning seetõttu pean paarist teoses loobuma. Olin selleks valmis, sest tegelikult on meil ka kodus kümmekond jõulu- ning talveteemalist raamatut ning olin niigi valiku teinud väikese varuga ja kinnitasin lõpliku nimekirja. Üsna pea sain aga vastuse, et üks teos oli topelt ja saan siiski kõik soovitud raamatud, mida palusin.

Olin siiralt õnnelik ja elevil, sest kogu ettevalmistusprotsess advendikalendri kokku panemiseks oli võtnud umbes kaks tundi ning 0€, samal ajal kui rõõm selle tegemisest oli minu jõuluootust kordades suuremaks võimendanud. Pean tunnistama, et kõige raskem (otseses ja ülekantud tähenduses) kogu protsessi juures oligi kolmekümne teose raamatukogust autosse tassimine, kuigi enim olin peljanud just ettevalmistusprotsessi mahtu.

Raamatute tuppa toomise järel tegin esmase uudistamise ja põhjalikuma sorteerimise järel valisin välja vaid need teosed, mis sobivad nii viie kui kahe ja poole aastasele. Välja said praagitud peamiselt pikemad lood, mille kuulamine veel neile liiga väsitav või raskesti jälgitav võib olla ning jätsin pigem endale jõulumeeleolu tõstmiseks sooja teetassi kõrvale nautimiseks. Kõrvalmärkusena mainin, et laenutatud raamatutest on mulle varasemalt tuttavad vaid 4, mistõttu on see ka minu jaoks justkui pimekohting raamatuga ja ei ole teada, milline seiklus järgmiste kaante vahel ootel on. 

Sorteerimise lõpus tekkis mul aga suur dilemma selle ees, mismoodi need kõik ära pakkida, et oleks ka visuaalselt ilus vaadata, kuid samas ei peaks eraldi selleks väljaminekuid tegema. Varasemad tegijad kasutasid pakkimiseks kangaid, mida mul hobiõmblejana on küllaga üle, kuid ei tahtnud neid lõikama hakata ja niisama ümberpanemiseks olid liialt suured. Järgmine mõte oli paberkotid, kuid see ei olnud eriti esteetiline. Juhuslikult märkasin, et Prügi aardeks taaskasutuse Facebooki grupis pakuti lastetoa tapeedi ülejääke ning otsustasin sellest võimalusest kinni haarata. Plaan oli vähemalt hea, kuid elu oli see, mis vahele tuli ning jäime kogu perega haigeks, nii et pidin pakkimise kiireloomulisuse tõttu sellest plaanist loobuma ja pöörduma tagasi koduste vahendite juurde. Õnneks sattus mu kätte lõikepaber ehk kalka, mida olin õmblemise hiigelaegadel terve rulli ostnud ning mille krõbisev hääl poja tähelepanu alati tõmbab. Pelgasin küll, et see paistab liialt läbi, kuid selgus, et teose värvilised kaaned jäid täpselt niipalju peitu, et kaas võib olla aimatav, kuid kuna need on meile kõigile uued ning valiku teevad virnast lapsed ise, siis on erapooletu fortuunakäsi üsna usaldusväärne. Pealegi on paberi avamine lõbus ja lapsed saavad ruudulist materjali veel meisterdamise juures ära kasutada.

Päev enne advendiaja algust haarasin kuhja raamatuid, mille olin laste silme alt juba sorteerimise ajal ära pannud, taas kaenlasse ning pakkisin kõik teosed eraldi pakendisse ja sättisin kuuse kujuliselt virna. Pildil ei jää efekt nii selge, kuid kapil tulukeste keskel näeb raamatute kuhi välja täpselt nii armas, nagu üks hiljutine gif, mida instagrammis jagasin.

Täna sai ka esimene raamat virmast võetud ning paki avamise rõõm tõi palju põnevust ja rõõmu nii lastele kui mulle endale. Õhtujutt on igatahes välja valitud ning sedasi igaks järgnevaks õhtuks.

Lisan siia huvilistele ka nimekirja meie #raamatuadvendikalendri talve- ja jõuluteemaliste teostest, mille hulgast oma valiku tegin, et saaksid enda soovide järgi samuti #raamatuadvendikalendri luua.

Boonusena panen siia ka varasemalt Eksperimentaariumi blogis jagatud talve- ja jõuluteemaliste eesti keelsete audiosalvestuste loetelu.


See lugu võikski siinkohal lõppeda, kuid tahan täiendavalt veel lisada mõned mõtted, miks, lisaks toredale ideele, see ettevõtmine ka laiemalt kasulik on.


#raamatuteadvendikalendril on minu ja loodetavasti ka laste jaoks suur sentimentaalne väärtus, kuid mind innustas seda tegema ka kogu protsessiga kaasnev kasulik pool, mis esmapilgul ehk nii iseenesestmõistetav pole.

  • Minu jaoks on oluline esmalt argument, et meie lapsi ümbritseks lisaks ekraanidele ja värvilistele kiiresti vahetuvate piltidega multikatele ka aeglane meedium ehk paberraamat. Vastupidiselt ergastavatele ekraanidele pakub see ajule küll stimulatsiooni, kuid selle lõõgastaval kujul. Aktiveerides fantaasia ja kujutlusvõime, mis ei ole oluline ainult kaunite kunstide loomiseks, vaid ka praktiliste ülesannete ning situatsioonide lahendamisel elus üleüldiselt.
  • Teisalt saan raamatuid kasutada lastega rohkema ühise aja leidmiseks, sest kuigi kodukontoris nendega päevast päeva ninapidi toimetades on meil koos olemise kvantiteet laes, kuid heade suhete loomiseks ja säilitamiseks on ka väga oluline see, kuidas me üksteisele aega pühendame ehk koosolemise kvaliteet. Sellest viimasest tunneme nii mina kui ka lapsed pigem puudust ning näen üha selgemalt, et see on ka mitme pingelise olukorra tekke juures üks peamisi põhjuseid. Ometi saab seda vältida, kui pakkuda lastele kasvõi lühidalt, kuid regulaarselt, segamatut koos olemise aega ja olgugi, et loeme igal õhtul koos unejuttu, siis kaotab see oma sära, kui kaksteist korda sama Laura lugu üha monotoonsemalt ette lugema asun. Seetõttu pakub #raamatuadvendikalender vaheldust nii lastele kui lastevanematele ning annab palju võimalusi uuteks sisukateks aruteludeks või uute avastamata seikluste koos kogemiseks. Seda viisil, mis toimub meile kõigile põneval, mängulisel ja arendaval moel, kuid selleks lisapingutust vajamata.
  • Vähemtähtsaks ei saa pidada ka seda, et naudin väga raamatute valimise ja lahti pakkimisega kaasnevat jagama õppimise võimalust. Laste omavahelised asjade jagamised või siis pigem nende mitte jagamised on teema, millega vältimatult kokku puutume ning tihti keset kõige suuremat tüli olukorda lahendama asume kaasas mitmed tarkuseterad, mis automaatreaktsioonina välja paiskuvad. Väärtuslikud mõtteterad, millest aga väga palju kasu ei ole, kuna öeldakse, et tüli ei lahendata konfliktis, vaid selle järel või veel parem, enne selle teket. See tähendab, et oskused konfliktiga toime tulla tuleks omandada konfliktivälises keskkonnas, et ajul oleks võimalik uut infot analüüsida ja talletada. Pingeseisundis on aju aga võitle või põgene režiimis ega suuda olukorras ratsionaalselt mõelda, vaid teeb seda siis, kui adrenaliini ja stressihormooni tasemed on kehas alanenud. Seega kasutan raamatute valimist ning avamist kui õppepolügoni, mida läbi 24 korduse ikka uuesti kinnistan, lootes, et  mänguliselt omandatu põhjal lapsed tulevikus iseseisvalt valdusi jagades empaatilisemaid valikuid teevad.
  • Selle kõige kõrval varitseb aga üks oht, millega puutuvad enim kokku lapsevanemad, kes taolisi üllatusi ette valmistavad – ootused, mille suurus on vastavuses ettevalmistustesse pandud pingutusega, võivad üsna hõlpsasti puruneda ning asenduda pettumusega, kui laste põnevuse ja elevuse asemel ilmneb hoopis omavaheline võimuvõitlus või veel hullem, ükskõiksus. Selleks, et antud stsenaarium ei käivituks, hinda enne advendikalendri tegemisega alustamist oma motivatsiooni, motiivi ning tegelikke ajaressursse, esitades endale kontrollküsimusi: kas mul on nädalas vaba neli tundi, et raamatud välja valida, hankida ja ära pakkida ning ka järjepidevust, et igal päeval teost koos lastega lugeda või uurida? Kas see tegevus võtab rohkem energiat kui annab? Kuidas reageerin, kui lapsed sellest vaimustuses pole? Mida soovin enim sellega ise kogeda (lähedust lastega, üllatusmomenti, vaheldust, loetavuse suurendamist, kvaliteetaega vmt)?

Küsimustele vastamise järel saad teha juba Sind ja Su lapsi rohkem toetava valiku, ilma end jõulueelsel ajal lisakohustustega koormamata, jättes hoopis ruumi selliselt lahendusele, mis teie perele enim sobib – olgu selleks filmi-, lauamängu-, mutlikate- või toitudeadvendikalender. Peamine on, et teete seda perega või lastega koos ning kellegi tassi täitmine ei tule teiste arvelt, vaid nende toel. 

Jaga minuga kommentaariumis, kas Sina oled proovinud kunagi #raamatuadvendikalendrit teha või lugenud raamatut, mille oled pimesi riiulilt võtnud?

Kaunist jõuluootust!

Katrin

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga